Mirja Adler

Eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht, Kredex (Eesti)

Eesti kortermajade renoveerimise finantsmeetmed on olnud edukad. Alates 2010. aastast oleme toetanud 18 miljoni euroga 453 hoone (kokku 1,1 miljonit m2) renoveerimist, mis aitab eeldatavasti saavutada kütteenergia kokkuhoidu keskmiselt 41,3% maja kohta.


Mats Olaf Bladh

Teadur, Rootsi Energeetika Agentuur


Dagnija Blumberga

Professor, Energiasüsteemide ja Keskkonna Instituudi direktor, Riia Tehnoloogiaülikool (Läti)

Läti parandab energiatõhusust nii tavapäraste (ELi fondide rahaline toetus) kui ka uuenduslike meetoditega (energiateenuse ettevõtja elamusektoris või roheline investeerimisskeem muudes sektorites).


Bilyana Chobanova

Energiatõhusese ekspert, Energiaharta Sekretariaat

Energiaharta energiatõhususe ja keskkonnamõjude protokoll on ainus rahvusvaheline valitsustevaheline energiatõhususe mehhanism, kus on tasakaalus OECD ja mitte-OECD riigid. Protokolli kui tugevat alust aruteludeks tunnustavad mitmed asjaosalised.


Krzysztof Gierulski

Poliitikaametnik, Euroopa Komisjoni energia peadirektoraat

Stabiilne ja prognoositav pikaajaline poliitiline ja reguleeriv raamistik ajendab investeerima vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse ning tagab suurema poliitilise kindluse. Energiatõhususe direktiivi eesmärk on suurendada tõhusust kõikidel energiaahela etappidel: tootmine, muundamine, jaotamine ja lõpuks tarbimine.


Lise Kleven Grevstad

Norra suursaadik Eestis


Allan Hani

Hooneautomaatika spetsialist, Riigi Kinnisvara AS (Eesti)


Rainer Hinrichs-Rahlwes

Euroopa Taastuvenergia Nõukogu president

Stabiilne ja usaldusväärne poliitiline raamistik tagab taastuvenergia laialdasema kasutuse ning kiirendab seda. Kõige enam on vaja, et rakendatakse innukalt taastuvenergia direktiivi ning et ELil ja iga liikmesriigil oleks uus ja ambitsioonikas taastuvate energiaallikate eesmärk 2030. aastaks.


Klas Håkan Johansson

Kestlikkuse juht, Jernhusen AB (Rootsi)

Johansson annab oma ettekandes ülevaate, kuidas uuendada energialahendusi liigseid riske võtmata.


Kaja Kallas

Riigikogu Majanduskomisjoni esimees (Eesti)


Bjarne Juul Kristensen

Taani Energiaagentuur

Taani valitsus on kehtestanud Taani energiaettevõtjatele energiatõhususe kohustuste süsteemi. Taani on 1979. aastast rakendanud riiklikku kütte planeerimissüsteemi, mis on hõlbustanud kaugkütte ning elektri ja soojuse koostootmise väga suure osakaalu saavutamist kaugküttesektoris.


Petteri Kuuva

Peadirektori asetäitja, Tööhõive- ja Majandusministeerium (Soome)

Soome viib jõudsalt ellu Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärke. Siiski on väljakutseks mittemajanduslikud takistused tuuleenergiale.


Madis Laaniste

Säästva energia talituse juhataja, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (Eesti)

Eesti on 2020. aasta üldise taastuvenergia eesmärgi saavutamisega järje peal, kuid märgatavalt tuleb suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu transpordisektoris.


Carola Lindberg

Rootsi Energiaagentuur


Dins Merirands

Energeetika osakonna direktor, Majandusministeerium (Läti)


Vibeke Riekeles

Nafta- ja Energiaministeerium (Norra)


Vaclovas Miskinis

Leedu Energia Instituut


Kimmo Sasi

Põhjamaade Nõukogu president


Rene Tammist

Juhataja, Eesti Taastuvenergia Koda

Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja tegevuskava kohaselt on täielik üleminek taastuvenergiale aastaks 2030 Eesti elektri- ja soojamajanduses tehniliselt võimalik, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik.


Timo Tatar

Energeetikaosakonna juhataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Eesti)


Robert Tromop

Rahvusvaheline Energiaagentuur


Raimonds Vejonis

Balti Assamblee asepresident

Poliitiline tahe mõelda keskkonnahoidlikult on väga tugev signaal.


Johan Vetlesen

Nafta- ja Energeetikaministeerium (Norra)


Veljo Volke

Looduskaitseametnik, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti keskkonnaühendused toetavad väga üleminekut taastuvatel energiaallikatel põhinevale energiasüsteemile Eestis. Vältimatu, et kaks olulist kohustust – taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja looduskaitse – muudetakse kokkusobivaks ja üksteist toetavaks.